Selts koos Kalamaja muuseumiga saatis ka omapoolse arvamuse Vana-Kalamaja tänava projekti kohta.
Loe siit:
Kuum linnaruum
Telliskivi seltsi arvamus Vana-Kalamaja tänava ümberehituse kohta
Teisipäev, 28 Jaanuar, 2020 - 20:00
Vana-Kalamaja tänav
Esmaspäev, 20 Jaanuar, 2020 - 22:00
Avalikustati Vana-Kalamaja tänava eskiisprojekt.
Refereering LInnaosa kodulehelt:
"Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet sõlmis 21.01.2019.a K-Projekt AS-iga töövõtulepingu Vana-Kalamaja tänava ehitusprojekti koostamiseks, mis tugineb varasemalt läbi viidud ideekonkursi võidutööle „KASVULAVA“ (autor KAVAKAVA OÜ, 2018). Projekti eesmärgiks on kaasaegse ja inimsõbraliku tänavaruumi loomine ning igapäevase jalgrattaga ja jala liikumise osakaalu suurendamine liikumise ohutuse, atraktiivsuse ja mugavuse suurendamisega. Kergliikluse osakaalu suurenemine leevendab liiklusummikuid linnakeskuses, mille tulemusel paraneb elukeskkond. Olulisteks eesmärkideks on ka linna avamine merele, liikumisviisi muutumisega kaasnevalt mikroettevõtluse ergutamine asumis, kogukonna ühendamine asumi peatänava loomisega, elanikele ja külalistele parema ühenduse võimaldamine Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, tekitades vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgeva selge kergliiklejate liikumistee (Nunne tn kuni Kalaranna tn).
Enne põhiprojekti koostamisele asumist avalikustatakse välja töötatud lahendus Põhja-Tallinna kodulehel www.tallinn.ee/pohja 15.01.2020-28.01.2020 ja paberkandjal joonistega on võimalik tutvuda Põhja –Tallinna linnaosa ruumides aadressil Niine tn 2.
Kõik tähelepanekud ja kommentaarid saab esitada kirjalikult kohapeal või e-post (pohja@tallinnlv.ee) kuni 28.01.2020."
Joonised:
Kalaranna suurarenduse ehitusluba
Esmaspäev, 20 Jaanuar, 2020 - 22:00
Eelmisel sügisel väljastati Kalaranna suurarendusele ehitusluba, mis muuhulgas tähendab et tõenäoliselt algab peagi ka suur kaevamine ja ehitamine (tuleval suvel on rand vist küll kinni, aga oluline on pigem sellele järgnev) . Et pilt oleks selgem, võtsin ette väikese ülevaate ja lisan projekti asendiplaani, kus on kõige tähtsam info (jooniseid kokku on mõistagi suures koguses).
See asendiplaan määrab tunduvalt rohkem kui kunagine detailplaneeringu joonis. Ehitusluba on sisuliselt kõige tähtsam otsus kogu kümneaastases saagas, sest kõik eelnev oli üksnes lähtematerjal sellele. Meie toonased kokkulepped võinuks halval juhul jääda ka lihtsalt ununevaks formaalsuseks. Ehitusloaga kiideti heaks ehitusprojekt, millega on määratud kõik see, mis tegelikult tuleb. Meenutades vaidlusi (eriti DP väljapanekud 2012 ja 2015), kus esmalt oli kahtluse all avalik rannajoon ja hiljem suplemisvõimaluse säilimine, on nüüdses ehitusprojektis asjad lõpuks lausa üllatavalt hästi.
Tuleb öelda, et tegin viimastel aastatel ka oma-algatuslikku koostööd Kalaranda projekteerinud maastikuarhitektide ja ka linnaametnikega. Kuigi rannajoonel oli nüüd nagunii kavas sisuliselt olemasoleva säilitamine, ei tulnud supluskohale vajalikud elemendid niiväga kergesti, sest tellija jaoks see tähtis polnud.
Kes hoolega otsib, leiab jooniselt järgmised koostöö käigus lisandunud elemendid:
- kahekohaline riietumiskabiin (laevavraki lähistel liivaranna idapoolses otsas)
- maa-aluse parkla avalikust osast väljapääs ja trepp avalikule alale (liivarannast u 50m kaugusel), et ka nt talisuplejad jõuaks sooja sõidukisse.
Projektis on veel lahendamata järgmised minu soovitud elemendid (võibolla tehakse hiljem täpsemas töös) :
- merre laskuvatele treppidele tuleks lisada käsipuu
- kuidagi lahendada vajadus avalikust rannast kättesaadava wc järele
Üldisemalt, Kalarannas muutub muidugi palju. Maapind hoonete ümbruses tõuseb umbes meetri kõrgemale - ranna lähedale tekib seetõttu murune kaldpind, mis võib istumiseks isegi hea koht olla. Olemasolev puuderida kahjuks küll raiutakse (maastikuarhitektid seletasid veenvalt et puude ladvad on juba lehtedeta, mis tähendab ravimatut haigust), aga õnneks lisandub piisavalt uusi puid. Praeguses ujumiskohas tulevad hooned väga mere lähedale, mistõttu ongi uus kabiin kavandatud veidi teise kohta ja ilmselt kujunebki aktiivsem olemiskoht nüüd pigem sinnakanti, hoonetest veidi eemale. Muret muidugi teevad uutesse korteritesse kolivad elanikud, kes võivad oma privaatsust taga ajades ka rannaelu tõrjuma hakata. Samas kui hoonete esimesele korrusele tuleb piisavalt hea söögikoht, suudab ka see rannaelu rikastada. Aga need asjad polnud nagunii meie teha.
Ühesõnaga, ehk aitab selline suvine kokkuvõte talve keskele päikest tuua.
Toomas Paaver
Seltsi arvamus Balti jaama turu aerenduse kohta
Pühapäev, 7 Oktoober, 2018 - 20:00
Seltsi arvamus Balti jaama turu ja Reisijate tänava kohta
Loe siit:
Vana-Kalamaja tänava ideekonkursi võidutöö
Teisipäev, 10 Oktoober, 2017 - 17:00
Täna avaldati Vana-Kalamaja ideekonkursi võidutöö.
Pildid ja seletuskiri allpool:
Kõik tööd nähtaval siin:
https://www.dropbox.com/sh/uwqc8gb2ated4un/AABP23o41D_hVqWzYnXHmckDa?dl=0
Maavanema vastuskiri Patarei DP järelvalvest
Neljapäev, 20 Aprill, 2017 - 21:00
Saabus kiri maavanemalt Patarei DP Kohta.
Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse lähteülesande avalik arutelu
Kolmapäev, 19 Aprill, 2017 - 17:00
Põhja Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kutsuvad 19 aprillil kell 17:00 Salme Kultuurikeskusesse osalema „Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse“ lähteülesande avalikul arutelul.
Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd arhitektuurikonkursile parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.
Võistlus on plaanis välja kuulutada käesoleva aasta mais – juunis ning tulemused peaksid selguma hiljemalt septembri alguses. Võistlustöödest korraldatakse näitus ning toimub avalik arutelu, kus kõigil on võimalik töödega tutvuda ja võistluse võidutööle ettepanekuid teha, mis võetakse kaalumisele tänavaruumi projekteerimisel.
Telliskivi selts on varasemalt teinud suure eeltöö ja kõnelenud selle eest, et tulevikus saaks Vana-Kalamajast oluline jalakäijasõbralik ühendustee mere ja vanalinna vahel.
http://telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/vana-kalamaja-t%C3%...
Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava, esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks luuakse jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimalus.
Võistlusel otsitakse lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestame Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.
Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse ning projekteerimine ja ehitamine rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018 / 2019 aastal, kuid hiljemalt 2021 aastaks.
Kalaranna arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür töö Kesk-Küla
Esmaspäev, 20 Veebruar, 2017 (terve päev)
Tallinna Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlusele laekunud üheteistkümne töö hulgast tunnistas žürii esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-Küla”.
Autorid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo.
Žürii hinnangul arvestab “Kesk-küla” arhitektuurne lahendus Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestuse puhul hinnati nii katuseaedade ja rõdude lahendusi, mis arvestavad, et ala on eri tasapindadelt hästi vaadeldav, kui ka seda, et enamikul korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava-alale.
Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlust korraldasid kinnistu omanik Pro Kapital koostöös Eesti arhitektide liidu ja Tallinna linnaplaneerimisametiga.
Kesk-küla. Allikas ERR.
Vaata võidutöö galeriid (ERR uudised)
.
Kalasadama planeeringu kronoloogia
Teisipäev, 14 Veebruar, 2017 (terve päev)
Kalasadama planeering, mida on menetletud üle 12 aasta, on Tallinna kontekstis enneolematult suurt avalikku huvi pälvinud arendus. Telliskivi selts on Kalasadama planeeringu asjus ja Kalaranna elavdamise nimel tegutsenud alates 2011. aastast (selts loodi 2009. aastal). Selts koos paljude abilistega on seisnud avaliku ruumi eest ning rõhutanud Kalasadama (ja eriti Kalaranna liivaranna) olulisust kesklinna väärtusena, mida hoida, mitte likvideerida. Pro Kapitali buumiajast pärit arendusplaan - 400 korteriga kuni viiekorruselised kortermajad, algselt ka jahisadam - on aastatega paremaks muutunud, et vastata tallinlaste kasvavale mereääre kasutusele ja avaliku ruumi nõudlusele. Iseasi on, kas sellise olulise mõjuga koha tuleviku planeerimine peab nii vaevarikas ja pikk protsess olema. Kogu planeerimissaaga käigus on aina teravamalt kerkinud üles linnavalitsuse (eeskätt linnaplaneerimise ameti) senine nõrk roll mereääre kasutuse aktveerimisel, avaliku huvi esindamisel, maaomanike lähtuvalt pikaajalistest eesmärkidest ja suurematest plaanidest suunamisel.
Telliskivi seltsi tegevus Kalasadamaga on lähtunud järgmistest põhimõtetest:
- Kalasadama mereääre arendamine peab olemasolevaid väärtusi (ainuke liivarand ja supluskoht kesklinnas, jalakäijatele avatud mereäär, Kalamaja miljööväärtuslik hoonefront piirkonna serval) esile tuues looma midagi uut ja kordumatut – piirkonnal on potentsiaali kujuneda pealinna uueks visiitkaardiks, mis on kuulus kutsuva avaliku ruumi, mereäärse rekreatsiooniala ja mõõdutundlike uusarenduste ning kohalike seas aktiivses kasutuses piirkonnana.
- Mujal maailmas on levinud mõtteviis selgitada ajutiste katsetustega (milleks võib ka Kalaranda ja kultuurikilomeetrit pidada) välja sobivad ruumilahendused.
- Rahva poolt armastatud, kuigi kohati räämas Kalasadam peab muutuma veelgi elavamaks ja inimsõbralikumaks.
- Tõik, et piirkond on erakätes, ei takista sellist ruumi loomast; pigem vastupidi, selline arendajapoolne initsiatiiv oleks teedrajav mitte ainult Eestis, vaid eeskujuks teistele merelinnadele.
ÜLEVAADE KALASADAMA PLANEERIMISSAAGAST (sh TELLISKIVI SELTSI TEGEMISTEST)
(uuemad arengud allpool)
Kui 2008. aastal planeering avalikustati (vt pilti allpool), kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. 300 inimest nägi vajadust planeeringut muuta. Kahjuks ei mõistnud linnavalitsus tookordsete reaktsioonide sisu ehk mõtet, et planeering peab looma alused hea mereääre kujunemiseks, seades ka omanikele vastavad piirangud.
2008. aastal avalikustatud planeeringu eskiis.
juunis 2011 püstitasid mõned seltsi liikmed Kalaranda rannakabiini, pingi ja päevitusterrassid ning korraldasid ülelinnalise rannapeo, seda kõike kultuuripealinna aastal toimunud linnainstallatsioonide festivali raames
Vaata rannapeo videot:
Veebruaris 2012 asuti planeeringut muutmata kujul taas kehtestama, mistõttu kohtas see veelgi suuremat vastuseisu. Kalamaja ja Pelgulinna miljööelanikke ühendav Telliskivi selts tõusis vaidluses juhtoina rolli, pöörates tähelepanu seaduslikele vastuoludele ning pakkudes korduvalt välja lahendusi kesklinna mereääre paremaks arendamiseks (kusjuures niimoodi, et eraomanike huvid realiseeruksid). Rõhutades planeeringu parandamise vältimatut vajadust, andis sedapuhku oma allkirja juba üle 2000 inimese.
7.03.2012 korraldas selts Kalaranna kärajad, kus arutasime (õigemini vaidlesime) arendajate ja ametnikega planeeringu üle
märtsis 2012 ilmus kogukonnaleht Kalamajakas, kus Peeter Keek kirjutab pikalt, miks ta on mures Kalaranna planeeringu pärast, ning lugeda saab Kalaranna kärajate kokkuvõtet
2.04.2012 esitas selts omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse parandamiseks
18.05.2012 tähistas selts rannas planeeringuga kavandatava elamukrundi piiri, sest selle kohta on jagatud eksitavat infot
10.08.2012 esitas selts vastuväited planeeringule (pdf), sest meie seniste ettepanekutega ei ole arvestatud ning planeeringu menetluses leidub rohkelt õigusrikkumisi
august 2012 telksaunatasime Kalarannas (fotod), sest meile tundus (ja tundub siiamaani), et see koht on ideaalne ühele avalikule saunale
septembris 2012 toimus väikeses seltskonnas kohtumine linnaplaneerimise ameti juhi Anu Hallik-Jürgensteiniga, kus leppisime kokku kompromisskohtumise
septembris 2012 korraldasid arhitektid Kalaranna rahvusvahelise workshopi, kus mõeldi piirkonnale hoopis teistsuguseid lahendusi
oktoobris 2012 kompromisskohtumine linnaplaneerimise ametis, mille tulemusel ei muutunud planeeringus midagi põhimõttelist
oktoobris 2012 seltsi esindajate kohtumine maaomaniku Pro Kapitali ja planeeringu koostaja Nord Projekti esindajatega, kus ei toimunud sisulist edasiminekut
18.09.2012 osalesid seltsi esindajad arutelul Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses, kus püüdsime jõuda kompromissläbirääkimisteni, et linn viiks kõige tähtsamad muutused planeeringusse sisse
mai 2013 koristustalgud Kalarannas (tegime ära!), väiksem seltskond kohalikest koristab aga randa regulaarselt; lisaks taastasime tormiga kadunud päevitusterrassid liivarannal
august 2013 tekkis tänu Pro Kapitali lahkusele Kalaranda prügikonteiner, mille regulaarse tühjenduse eest hoolitsevad senimaani kohalikud elanikud
august 2013 indiaanisauna püstitamine ja saunatamine (fotod) – oleme veelgi rohkem veendunud, et Kalaranda sobib saun
detsembris 2013 seltsi juhatuse kohtumine linnapea Edgar Savisaarega (kokkuvõte: Telliskivi seltsi kohtumine Tallinna linnapeaga 11.12.2013), kus muude teemade seas arutati Kalaranna väärtuslikkust ning uuriti, kas linn võiks asuda maaomaniku Pro Kapitaliga läbirääkimistesse kinnistu ostmiseks. Linnapea ei välistanud seda võimalust.
detsembris 2013 seltsi esindajate ja maaomaniku Pro Kapitali kohtumine, kus maaomanik uuris seltsi vastuväidete tagasivõtmise kohta, pakkudes vastu ajutise rannapromenaadi rajamist Kalaranna tänava ehituse ajaks alates suvest 2014; seltsi esindajad leidsid, et vastuväited ja ajutise promenaadi ehitus pole omavahel sõltuvuses ja ei soostunud vastuväiteid tagasi võtma. Kohtumise protokoll
mai 2014 järjekordsed talgud Kalarannas
26. mai 2014 planeeringuvaidluse arutelu Harju maavanema juures, kus otsisime vastuseid seltsi 15 vastuväitele, kuid kuna piisavaid põhjendusi ega selgitusi polnud linnal ega arendajal pakkuda, jäid kõik vastuväited üles
2014. aasta juunis oli põhimõtteliste muudatusteta planeering Harju maavanema juures hinnata. Selle planeeringu tagajärjel tekkiv mereäärne ruum sarnaneks heal juhul Admiraliteedi basseini põhjapoolse sadamakaiga hotell Euroopa ees. Arendajate (Pro Kapital, Merko ja Van Dahl) väitel lahendab kõik probleemid arhitektuurikonkurss, ent kui seda korraldada pärast planeeringu kehtestamist (nagu on praegu lubatud), jääb ikkagi liiga palju otsi lahtiseks. Ka see, kuhu täpselt tuleb erajahisadam, milliseks kujuneb tulevane rannajoon ja merepromenaad, kui lähedale veepiirile kerkivad 4-5korruselised kortermajad 400 korteriga (st paarile tuhandele elanikule) ning kuidas lahendub parkimine. Möödunud kuue aasta jooksul oleks saanud lausa mitu arhitektuurikonkurssi korraldada...
6. juunil esitas selts Harju maavalitsusele täiendavaid vastuväiteid ning kahe varasema vastuväite tõenduseks eksperthinnangud
Loe eksperthinnangute kohta Tallinna Postimehe uudist "Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust" ja Delfi uudist "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre".
26. juunil 2014 avaldas Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital vastulause seltsi tellitud hinnangute ja "protestimise" kohta - loe Tallinncity.ee uudist "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"
16. juulil 2014 üllitas Telliskivi Seltsi juhatus Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata". Artiklis on puust ja punasena kirjas, et selts koos sadade teiste murelike kodanikega on heade lahenduste poolt, mitte arenduse vastu.
augustis 2014 käivitasTelliskivi Selts koos Eesti Päevalehe ja Delfiga mereäärekolumni, kus eri valdkondade esindajad avaldavad oma mõtteid Tallinnast kui merelinnast ja kesklinna mereääre tulevikust. Loe mereääre artikleid siit.
2. septembril 2014 kohtusid Kalarannas seltsi esindajad ja teised aktiivsed elanikud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerijatega, kes töötavad Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja Kalasadama detailplaneeringu kallal. Kohal olid ka Põhja-Tallinna linnaosavaltsuse ametnikud. Kohtumise mõte oli näidata ametnikele, et planeeritud avalik ruum jääb merre ja viiekorruseliste hoonete varju ning arutada võimalikke muudatusi planeeringusse. Loe kohtumise kokkuvõtet.
Samal ajal tekkis segadus ligipääsuga Kalaranda (värav suleti), kui algas Kalaranna tänava ehitus ja kultuurikilomeetri trass suleti avalikkusele tee-ehitajate poolt. Nagu viitas abilinnapea, peab ligipääs Kalaranda säilima ka tee-ehituse ajal.
7. oktoobril 2014 toimus linnaplaneerimisametis kompromisskohtumine seltsi esindajate ja Pro Kapitali esindajatega. Kohtumisel püüti leida kompromissi, ent tulutult. Loe kohtumise kokkuvõtet.
Järgnes kirjavahetus Harju maavanemaga.
9. detsembril 2014 kutsus Harju maavanem seltsi, linna ja Pro Kapitali esindajad enda juurde, et selgitada, millised vastuväited on veel üleval. Selgus, et kõik on endiselt üleval ja kompromissi linna ning seltsi vahel pole saavutatud, kuna arendaja pakub poolikut kompromissi (hoonestuspiiri tagasitõmbamist, ent jahisadama ehitust laugele rannajoonele, mis tähendab seltsi peamise kaitsealuse - liivaranna - kadumist). Loe maavanema juures toimunud kohtumisest.
jaanuaris 2015 saatis Harju maavanem oma seisukoha planeeringu nõuetekohasusele. Maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu, kuna selles on mitmeid olulisi puudusi. Kohe pärast maavanema otsust esitas Pro Kapital taotluse paigaldada Kalasadamasse piki tulevast Kalaranna tänavat piirdeaed, mis takistaks mere äärde pääsemist. Loe maavanema otsuse kohta ja vaata videouudist.
märtsis 2015 vastas linnaplaneerimise amet maavanemale kirjaga. TLPA õigustab suures osas oma varasemaid seisukohti, ainukese asjana nõustuvad maavanema ettepanekuga jätta sadamaala planeeringust välja ning planeerida ja avalikustada detailplaneering sadamaala osas hiljem.
maikuus 2015 tegi Harju maavanem oma lõpliku otsuse, kiites heaks Merko ja Van Dahli kruntidele plaanitavad 5- ja 7-kordsed hiiglased, aga mitte Pro Kapitalile kuuluva Kalasadama krundi plaanid. Maavanem nõuab linnalt uut avalikku väljapanekut, et Kalasadama krundiga seonduv lahendada. Selts ei usu, et järjekordne avalikustamine midagi parandaks.
Pro Kapital laseb Kalasadama sadama arendamise ettekäändel tarastada, kuigi sadamat avamere ääres pole (foto: Eesti Päevaleht)
Juunis 2015 vastas linnaplaneerimise amet Pro Kapitali piirdeaiataotlusele põhimõtteliselt nii, et tehke, mida tahate, peaasi et üle 30 cm sügavaid auke ei kaeva. Augustis asuski Pro Kapital piirdeaeda madalate aukudega rajama, kuigi linn pole neil lubanud mereäärt sulgeda. Tarastamist kajastas 7. augustil EPL ja Kanal2 Reporter, 8. augustil Tallinna TV, 13. augustil Linnaleht ning Postimees.
5. aug 2015 ilmus The Baltic Timesis artikkel "The battle for Estonian coastline"
2015. aastal planeeringu illustratsioonina ringlev ilupilt
3. aug - 3. sept 2015 toimus planeeringu kolmas avalik väljapanek...
augustis 2015 algatas selts allkirjade kogumise Kalaranna tuleviku planeerimiseks, et mereäär oleks praegu ja pärast planeeringu kehtestamist avalik.
24. augustil 2015 pöördus selts õiguskantsleri poole, et saada hinnang Tallinna linnavalitsuse tegevusele avaliku huvi ja kallasraja kaitsmisel.
Avalik ruum ja hoonestusala Kalarannas vastavalt menetletavale planeeringule (skeem: Telliskivi selts)
Järgnes äge sõnelus meedia kaudu: Pro Kapitali artikkel "Telliskivi selts moonutab tahtlikult tõde ja esitab valeinformatsiooni" (Tallinncity 25.08), abilinnapea Taavi Aasa usutlemine Vikerraadio Uudis+ saates (27.08), Juku-Kalle Raidi Jukuraadios vestlusring Kalaranna tarastamisest (27.08), Grete Arro artikkel "Kalaranna taltsutamine" (Sirp 28.08), Telliskivi seltsi selgitused "Otsustajad ei ole suutnud isegi olemasolevat liivaranda joonisele kanda (Tallinncity.ee 31.08) ning "Telliskivi selts, alatu valetaja? (vastus A. Remmelkoore artiklile)" .
Pro Kapitali ja seltsi esindaja Vikerraadio saates "Vastasseis" (7.09.2015).
septembri alguses 2015 andis selts Põhja-Tallinna Valitsusele üle 2375 allkirjaga pöördumise, et Kalaranna planeering tagaks tulevikus kuni 50 m laiuse avaliku mereäärse ruumi.
14. sept 2015 toimus linnavolikogus planeeringuvaidluse osapoolte ärakuulamine. Arutelu näitas, et paljud volikogu liikmed pole planeeringuga kursis...
5. okt 2015 vastas õiguskantsler Ülle Madise seltsi pöördumisele ning leidis, et linnavalitsus, Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon peavad koostöös lahendama sadama-ala ja tarastamise küsimuse, ühtlasi pööras tähelepanu, et nii suure avaliku huviga planeeringu puhul peab linn tegema lisapingutusi (selged joonised ja seletuskirjad), et oleks aru saada, mille üle arutelu üldse käib.
{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}
6. okt 2015 toimus Kalasadama planeeringu kolmas avalik arutelu
novembris 2015, mil linnaplaneerimise ametist tuli kinnitus liivaranna kandmisest planeeringu seletuskirja, kaebas Pro Kapital seltsi ühe liikme valeväidete esitamise süüdistuses kohtusse.
Siin Pro Kapitali pressiteade päev pärast hagi sisseandmist, siin Teele Pehki kommentaarid EPLile 3. detsembril ning seltsi seisukoht kohtuhagi kohta. Üldiselt on selle kohtuasjaga rohkem küsimusi ja hämmingut kui vastuseid.
1.12.2015 pöördus Vabaerakond õiguskantsleri poole, et hinnata Kalaranna detailplaneeringuga seotud Tallinna linnavalitsuse korralduste vastavust seadustele ja põhiseadusele. Pöördumine puudutas eeskätt lepingut Pro Kapitali ja linnavalitsuse vahel, mille kohaselt peab linna arendajale maksma ligi miljon eurot, kui Kalasadama planeering ei saa enne oktoobrit 2016 kehtestatud. Õiguskantsler vastas, et temal pole volitusi lepingu detaile uurida...
19.01.2016 järjekordne arutelu Harju maavanema juures seltsi seisukohtade üle planeeringulahendusele
märtsis 2016 lõpetas Pro Kapital kokkuleppel kohtuvaidluse Teele Pehki vastu, kattis kohtuvaidlusega viimasele tekkinud advokaadikulud ning sõlmis seltsiga kokkuleppe, mille järgi ajutisse piirdeaeda tehakse väravad ning detailplaneeringusse jäävad liivaranna tulevikku kirjeldavad laused. Sellise rahulepinguga lõpetati pikaajalised vaidlused.
Vaata meediakajastust "rahulepingu"-uudisele.
29.03.2016 andis Harju maavanem oma lõpliku heakskiidu planeeringule. Nüüd jääb oodata linnavolikogu kehtestamisotsust ja sellele järgnevat arhitektuurivõistlust promenaadi- ja kortermajade alale ning seda, et Kalasadamat ümbritsevasse tarasse ilmuks rohkem läbipääse (mida lubas Pro Kapital teha seltsiga sõlmitud kokkuleppes).
2. juunil 2016 kehtestas linnavolikogu Kalasadama planeeringu positsioonide 15, 16 ja 40 osas ehk Kalasadama territooriumi osas
1. novembril 2016 kuulutas AS Pro Kapital Eesti välja Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurikonkursi
20. veebruaril selgus arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autoriks Kadarik Tüür Arhitektid
Patarei merekindlus, ehk Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering
Esmaspäev, 6 Juuni, 2016 - 09:30
Telliskivi selts osales aktiivselt Patarei merekindluse planeeringuprotsessis.
Seltsi seisukohad lähtusid peamiselt kahest olulisest mõttest:
1) Üha arenev ja täisehitatav Kalamaja vajab elanike kasvuga nende elanike tarbeks juurde ka nö"hingamisala" - head avalikku ruumi, haljasalasid ja ligipääse merele. Patare detailplaneeringu ala võimaldaks seda postsioon kahe arvel, kui loobuda selle täisehitamisest ja lähtuda põhimõttest, et eelkõige võiks see ala võimaldada head ligipääsu mereni.
2) Merekindlus ei vaja säilimiseks pompöösseid investeeringuid, vaid eelkõige mõistlikku lähenemist. Miinimumvajadus on tegelikult katuse korda tegemine, et ilm ei pääseks olulisi konstruktsioone kahjustama.
Toimunud avalike arutelude protokollid ja ettepanekud-vastused:
Kalasadama planeering kehtestatud
Neljapäev, 2 Juuni, 2016 (terve päev)
Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.
Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...
Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.
Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...
Mõned väljavõtted volikogu otsuse tekstist:
Kalasadama krundile (planeeringujoonisel positsioon 16) anti ehitusõigus 6-18 kuni 5 maapealse korrusega maapinnast kuni 18 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Parkimiskohti on kokku planeeritud 523.
Piki planeeritud ala merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaad kujundatakse ja varustatakse väikevormidega: valgustid, istepingid, nn toetuspinnad-lasipuud jmt; planeeritud ala avalikule ruumile korraldatakse arhitektuurivõistlus (viiakse läbi enne ehituslubade väljastamist). Kalamaja ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. Vana-Kalamaja tänava pikenduse ja Kalaranna tänava ristumise lahendus leitakse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega. Kalaranna tn 1 kinnistule tagatakse juurdepääs Kalaranna tänavalt. Juurdepääsuteed lahendatakse korraldatava arhitektuurivõistlusega.
Nüüd peaks järgnema arhitektuurikonkurss hoonestusalale ja promenaadialale, alles seejärel ehitustegevus.
maavanema lõplik heakskiit Kalasadama DP-le
Teisipäev, 29 Märts, 2016 (terve päev)
Harju maavanem andis järelevalvajana oma lõpliku heakskiidu Kalasadama DP-le:
Nüüd läheb planeering linnavolikokku, kus tõenäoselt kehtestatakse.
Ja siis peab Pro Kapital tekitama tarasse avasid, et saaks piki mereäärt käia ning korraldama arhitektuurikonkursi ehitusalale ja mereäärsele promenaadile.
Kalarannas sõlmiti rahu - meediakajastus
Teisipäev, 15 Märts, 2016 (terve päev)
Mõningad meediakajastused seltsi ja Pro Kapitali kokkuleppe kohta ning Pro Kapitali kohtuhagi tagasivõtmise kohta Teele Pehki vastu:
- EPL 15.03.2016: Kalarannas sõlmiti rahu - täismahus artikkel siin:
- Tallinna Postimees 14.03.2016: Telliskivi Selts ja Pro Kapital sõlmisid Kalasadama osas rahulepingu
- TV3: Tüli Kalaranna detailplaneeringu üle sai lahenduse
Kalasadama DP läheb kinnitamisele.
Esmaspäev, 14 Märts, 2016 - 02:00
Anname teada, et tõmbasime vaidlemisele Kalasadama detailplaneeringu üle joone alla.
Kõik mis võimalik selle DP menetlemise raames seltsi liikmete võimete kohaselt teha, sai tehtud. Aeg näitab kui hästi või halvasti.
Peamised muudatused arutati läbi viimasel avalikul arutelul ning kinnitati sellele järgnenud kohtumistel Linnaplaneerimise Ametis, Maavanema juures ning Pro Kapitalis.
Jäime eriarvamusele rannaala suuruse ja määratluse osas (ca 50m promenaadikrunti), kuid kuna Linnaplaneerimise Amet ei olnud nõus meie arvamusega ning mingit seadusepunkti, mis käsiks tal sellega nõustuda, pole ja seetõttu ei saa ka maavanem kuidagi teisiti asja muuta, siis otsustasime DP edasist arengut mitte pidurdada, andes sellest Maavanemale teada.
Vaidluste lõpetamise eelduseks oli Teele Pehki vastu algatatud kohtuasja lõpetamine, mis ka lõpetatakse.
Aastate jooksul sai planeering algsest parem - rannaalalt kadus sõidutee, avaliku kasutuse tarbeks määrati servituudid, seletuskirja viidi Kalaranna väärtuste kirjeldus ning pildid, jahisadamat, mis muudaks liivaranna säilimise võimatuks, ei tule, vesi kinnitati ujumiskõlbulikuks :) ja ala hoonestamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.
Jäi palju asju, mis oleks võinud teisiti lahendada, kuid ilmselt sedapuhku oli siis see avaliku vs erahuvi tasakaal selles kohas.
Tänud suurele toetajate hulgale, kelle abil planeering selline sai.
Võib loota, et nii Linnaplaneerimise amet, kui arendaja seetõttu võtavad edasist tööd tõsiselt ja head mereäärset kesklinnaruumi hindavate kodanike arvamust arvestavalt, teades tänu vaidlustele, kui oluline see ala on.
Allpool seltsi ja ProKapitali vastavasisuline pressiteade:
Pro Kapital Telliskivi Selts pressiteade.pdf
Harju maavanema juures 19.01.2016 toimunud Kalasadama DP arutelu protokoll
Teisipäev, 19 Jaanuar, 2016 (terve päev)
Saabus Harju maavanema juures 19. jaanuaril toimunud arutelu protokoll:
MTÜ Telliskivi Selts arvamus Teele Pehkile esitatud hagi kohta.
Neljapäev, 17 Detsember, 2015 - 15:00
Viimaste Kalaranna DP parandusettepanekute kinnitus
Reede, 6 November, 2015 - 11:30
Lisame viimase kirja, millise saime üleeile linnaplaneerimise ametist ja millisega kinnitatakse meie parandusettepanekud Kalaranna detailplaneeringusse, millega on suur osa vajalikke parandusi sisse viidud.
Sellega oleks me vaidluste lõpetamisele väga lähedal.
Need on ettepanekud, millised arutasime linnaplaneerimise ametis koos Pro Kapitali esindaja Allan Remmelkoorega läbi.
Me ei arva, et Kalarand saab võimalikest parim, ent me oleme omalt poolt kõik teinud, et ta võiks seda olla – otsustajatele on sõnum kohale viidud ja hunnik parandusi on aja jooksul sisse viidud.
Ainult suurt hämmastust tekitab Pro Kapitali käik ühe seltsi liikme vastu – nüüd, kus Pro Kapitalil terendab silme ees lõpuks võimalus oma arendusega edasi minna.
Kalasadama DP 6.10.2015 toimunud avaliku arutelu protokoll
Esmaspäev, 12 Oktoober, 2015 (terve päev)
märkmeid avalikul arutelul tõstatatud teemadest
6. oktoobril 2015 toimus Kultuurikatlas Kalasadama detailplaneeringu kolmas avalik arutelu nende 12 aasta jooksul. Protokoll on pikk ja põhjalik, loetav siit:
